 |
Mõistekaardi lahtiseletamine ja näited.
Eluiga
Rohtse taime eluiga võib olla üks aasta, kasvavad seemnest, õitsevad, viljuvad ja kasvatavad seemneid.
Nt. Aedaster Callistephus Acmpa
Eelistab päikselist kasvukohta, viljakat mulda, kasvukohta istutatakse mai alguses.
Rohttaime eluiga võib olla ka kaheaastane, ühel aastal kasvatab varre ja lehestiku ja teisel aastal õitseb. Kaheaastaseid lilli nimetatakse vahest sammuti üheaastaste lillede hulka.
Nt. hall käokann Lychnis coronaria
Võib kasvada ka väheviljakal mulla, õitseb juunist-augustini, talvekindel
Taime eluiga võib olla ka mitmeaastane ehk püsik, nende eluiga on rohkem kui kaks aastat. Püsikute alla loetakse ka mitmeid poolpõõsaid
Nt. varajane liivatee Thymus praecox
Sobib kuiv, liivane kasvukoht ning armastab päikselises kohas kasvada.
Valgusnõudlus
Taimed on erinevate soovidega, mõned armastavad kasvada päikselises kasvukohas. Enamik mägitaimi, sibulilli, suve-ja püsililli
Nt. aed-kukekannus Delphinium x cultorum
Vajab kasvamiseks toiteaineterikast parasniisket mulda. Õotseb juulist-augustini
Varju taluvad on taimed, kes võivad kasvada ka poolvarjus.
Nt. sügisene emajuur Centiana septemfida
Meeldib kasvada parasniiskes või huumusrikkas mullas. Sobib istutada kiviktaimlasse.
Varju eelistavad taimed on taimed, kes eelistavad kasvada varjus.
Nt. väike igihali Vinca minor
Eelistab kasvada parasniiskes mullas, sobib poolvari kui ka varjuline kasvukoht
Külmakindlus
On olemas külmakindlad taimed ja külmaõrnad taimed.
Külmakindlad taimed on püsikud ja kaheaastased taimed, talvituvad avamaal. Külmaõrnad aga võib suvel kasvatada õues aga talveks tuua tuppa (toataimed). Külmaõrnad taimed on ka mõned püsikud, kelle maasisesed organid viiakse talveks tuppa.
Nt. suur härjasilm Leucanthemum maximum
Armastab kasvada päikselises kasvukohas, toiainete rikkas mullas.
Nt. daalia Dahlia
Daalia on külmaõrn taim ning tma juured tuleb kaevata maaseest välja ning viia kasvuhoone tingimustesse talvituma.
Mulla omadused
Nõudlikud mulla viljakuse suhtes on taimed kellele meeldib kasvada toitaineterikkas, parasniiskes mullas.
Nt. hosta Hosta
Meeldib kasvada parasniiskes, toiteaineterikkas mullas. Kasvab poolvarjus ja varjus.
Keskminese mullavijakuse nõudlusega taimed, on taimed kes vajavad oma kasvuks mõõduka vijakusega mulda.
Nt. faasseni naistenõges Nepeta x faassenii
Leplik mulla suhetes, eelistab kuiva kuni parasniisket mulda. Mesilaste ja liblikate lemmik aias.
Vähenõudlikud mulla viljakuse suhtes on taimed, kelle heaks kasvuks sobib ka toiteainete vaene muld.
Nt. teravaõieline kastik Calamagrostis x acutifiora
Sobib kergem ja kehvem muld. Talvekindel kõrreline
Vee nõudlus
Kuivade kasvukohtade taimed on taimed, kes looduslikult kasvavad kõrbetes, steppidel, nõmmedel ja paepealsetel aladel.
Nt. hall-aruhein Festuca glauca
Ei talu liigniiskust.
Mõõduka niiskusega kasvukohtade taimed on taimed, kes kasvavad mõõdukalt niiskes kasvukohas. Liialt niiskes kasvukohas kannatavad juured õhupuudude all, kuivas aga niiskusepuuduse all.
Nt. kõrge peiulill Tagetes erecta
Sobib lõikelillena.
Niiskuslembelised taimed on taimed, kes kohanduvad niiske kasvukohaga.
Nt. harilik varsakabi Caltha palustris
Kaldataim
Veetaimed on taimed kes kasvavad vees, veekogudes.
Nt. vesiroos Nymphaea
Kui veekogu sügavus on 70-100m ja see talvel jäätub põhjani, siis on kasulikul vesiroos koos niiske mullaga viia keldrisse talvituma. Vajadusel saab kevadel veedaimi ka paljudada, jagada
Roosõielised
3000 liiki
- Lehed - Liit ja lihtlehed. Enamasti vahelduvad lehed, abilehed on üldjuhul olemas ning need võivad olla või mitte olla leherootsudega liitunud.
- Õied - Viietilised (harva neljatilised), õied üksikult või koos õisikutena
- Vili - esineb kukrut, pähklikest.
- Vars - püstine ja sirge, vahel ülaosas pisut arunenud, tavaliselt on vars tumepunast värvi
Tatralised
900 liiki
- Lehed - Lihtlehed, paiknevad varrel vahelduvalt
- Õied - Eesti pärismaistel liikidel punakad või valged
- Vili - pähklike
- Vars - sõlmine ja lehistunud
Nelgilised
2000 liiki
- Lehed - vastakud lineaalsed lehed
- Õied - viietiste õitega ebasarikõisikud
- Vili - kupar, pählike või kuiv mari
- Vars - jämenenud sõlmekohtadega
Kasutatud kirjandus.
