Lillede klassifikatsioon

Mõistekaardi lahtiseletamine ja näited.

Eluiga

Rohtse taime eluiga võib olla üks aasta, kasvavad seemnest, õitsevad, viljuvad ja kasvatavad seemneid. 

Nt. Aedaster Callistephus Acmpa

Eelistab päikselist kasvukohta, viljakat mulda, kasvukohta istutatakse mai alguses.

http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=599&cid=831&cgid=

Rohttaime eluiga võib olla ka kaheaastane, ühel aastal kasvatab varre ja lehestiku ja teisel aastal õitseb. Kaheaastaseid lilli nimetatakse vahest sammuti üheaastaste lillede hulka.

Nt. hall käokann Lychnis coronaria

Võib kasvada ka väheviljakal mulla, õitseb juunist-augustini, talvekindel

https://seemnemaailm.ee/index.php?GID=11236

Taime eluiga võib olla ka mitmeaastane ehk püsik, nende eluiga on rohkem kui kaks aastat. Püsikute alla loetakse ka mitmeid poolpõõsaid

Nt. varajane liivatee Thymus praecox

Sobib kuiv, liivane kasvukoht ning armastab päikselises kohas kasvada.

http://hansaplant.ee/?op=body&id=232&cid=390&cgid=0

Valgusnõudlus

Taimed on erinevate soovidega, mõned armastavad kasvada päikselises kasvukohas. Enamik mägitaimi, sibulilli, suve-ja püsililli

Nt. aed-kukekannus Delphinium x cultorum 

Vajab kasvamiseks toiteaineterikast parasniisket mulda. Õotseb juulist-augustini

http://hansaplant.ee/?op=body&id=245&cid=3502&cgid=

Varju taluvad on taimed, kes võivad kasvada ka poolvarjus.

Nt. sügisene emajuur Centiana septemfida

Meeldib kasvada parasniiskes või huumusrikkas mullas. Sobib istutada kiviktaimlasse.

http://hansaplant.ee/?op=body&id=273&cid=127&cgid=

Varju eelistavad taimed on taimed, kes eelistavad kasvada varjus.

Nt. väike igihali Vinca minor

Eelistab kasvada parasniiskes mullas, sobib poolvari kui ka varjuline kasvukoht

http://hansaplant.ee/?op=body&id=266&cid=2555&cgid=

Külmakindlus

On olemas  külmakindlad taimed ja külmaõrnad taimed. 

Külmakindlad taimed on püsikud ja kaheaastased taimed,  talvituvad avamaal. Külmaõrnad aga võib suvel kasvatada õues aga talveks tuua tuppa (toataimed). Külmaõrnad taimed on ka mõned püsikud, kelle maasisesed organid viiakse talveks tuppa.

Nt. suur härjasilm Leucanthemum maximum

Armastab kasvada päikselises kasvukohas, toiainete rikkas mullas.

http://hansaplant.ee/?op=body&id=877&cid=3493&cgid=

Nt. daalia Dahlia

Daalia on külmaõrn taim ning tma juured tuleb kaevata maaseest välja ning viia kasvuhoone tingimustesse talvituma.

http://hansaplant.ee/?op=body&id=597&cid=837&cgid=0

Mulla omadused

Nõudlikud mulla viljakuse suhtes on taimed kellele meeldib kasvada toitaineterikkas, parasniiskes mullas.

Nt. hosta Hosta

Meeldib kasvada parasniiskes, toiteaineterikkas mullas. Kasvab poolvarjus ja varjus.

http://hansaplant.ee/?op=body&id=268&cid=139&cgid=

Keskminese mullavijakuse nõudlusega taimed, on taimed kes vajavad oma kasvuks mõõduka vijakusega mulda.

Nt. faasseni naistenõges Nepeta x faassenii

Leplik mulla suhetes, eelistab kuiva kuni parasniisket mulda. Mesilaste ja liblikate lemmik aias.

http://hansaplant.ee/?op=body&id=1028&cid=2553&cgid=

Vähenõudlikud mulla viljakuse suhtes on taimed, kelle heaks kasvuks sobib ka toiteainete vaene muld.

Nt. teravaõieline kastik Calamagrostis x acutifiora

Sobib kergem ja kehvem muld. Talvekindel kõrreline

http://hansaplant.ee/?op=body&id=386&cid=161&cgid=

Vee nõudlus

Kuivade kasvukohtade taimed on taimed, kes looduslikult kasvavad kõrbetes, steppidel, nõmmedel ja paepealsetel aladel.

Nt. hall-aruhein Festuca glauca

Ei talu liigniiskust.

http://hansaplant.ee/?op=body&id=452&cid=104&cgid=

Mõõduka niiskusega kasvukohtade taimed on taimed, kes kasvavad mõõdukalt niiskes kasvukohas.  Liialt niiskes kasvukohas kannatavad juured õhupuudude all, kuivas aga niiskusepuuduse all.

Nt. kõrge peiulill Tagetes erecta

Sobib lõikelillena.

http://hansaplant.ee/?op=body&id=565&cid=868&cgid=0

Niiskuslembelised taimed on taimed, kes kohanduvad niiske kasvukohaga.

Nt. harilik varsakabi Caltha palustris

Kaldataim

http://hansaplant.ee/?op=body&id=771&cid=1453&cgid=

Veetaimed on taimed kes kasvavad vees, veekogudes.

Nt. vesiroos Nymphaea

Kui veekogu sügavus on 70-100m ja see talvel jäätub põhjani, siis on kasulikul vesiroos koos niiske mullaga viia keldrisse talvituma. Vajadusel saab kevadel veedaimi ka paljudada, jagada

http://hansaplant.ee/?op=body&id=771&cid=2906&cgid=

Roosõielised

3000 liiki

• Lehed - Liit ja lihtlehed. Enamasti vahelduvad lehed, abilehed on üldjuhul olemas ning need võivad olla või mitte olla leherootsudega liitunud.
• Õied - Viietilised (harva neljatilised), õied üksikult või koos õisikutena

• Vili - esineb kukrut, pähklikest.

• Vars - püstine ja sirge, vahel ülaosas pisut arunenud, tavaliselt on vars tumepunast värvi

https://et.wikipedia.org/wiki/Roos%C3%B5ielised

Tatralised

900 liiki

• Lehed - Lihtlehed, paiknevad varrel vahelduvalt

• Õied - Eesti pärismaistel liikidel punakad või valged

• Vili - pähklike

• Vars - sõlmine ja lehistunud

https://et.wikipedia.org/wiki/Tatralised

Nelgilised

2000 liiki

• Lehed - vastakud lineaalsed lehed

• Õied - viietiste õitega ebasarikõisikud

• Vili - kupar, pählike või kuiv mari

• Vars - jämenenud sõlmekohtadega

https://et.wikipedia.org/wiki/Nelgilised

Kasutatud kirjandus.

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=81

Põhimõisted

Rohttaimede all mõistetakse kõiki aianduses kasutatavaid rohtseid taimi (lilled, köögiviljad, ravimtaimed, maitsetaimed)

Takson ehk mest on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum. Keskne taskonoomiline ühik on liik, põhiühikuid on kokku seitse.

NÄITEKS

• Liik -  harilik sinilill  Hepatica nobilis 
• perekond - sinilill
• sugukond - tulikalised
• selts - tulikalaadsed
• klass - kaheidulehelised
• hõimkond - õistaimed
• riik - taimeriik

Need paigutuvad süstemaatikas hierarhia põhimõttel. Iga liik kuulub ainult ühte perekonda, iga perekond kuulub ainult ühte sugukonda, iga sugukond ainult ühte seltsi, iga selts ainult ühte klassi jne. Aga ühte perekonda võib kuuluda paju liike, ühte sugukonda palju perekondi, ühte seltsi palju sugukondi jne. 

Liik on oluliste tunnuste poolest sarnaste isendite grupp. Liik on taimesüstemaatika põhiühik. Liigil säilivad nii vegetatiivse kui ka generatiivse paljunemise korral tema põhitunnused. Liigil millel on ühised esivanemad kuuluvad perekonda. Liik saab kuuluda ainult ühte perekonda korraga. 

Alamliik on indiviidide kogum, millel on oma kindel areaal ning pärilikud erisused morfoloogias või ökoloogias, kuid mis on võimelised ristuma sama liigi teiste alamliikide esindajatega.

Teisend e. varieteet on eeldavasti pärilikult  vähemalt ühe morfoloogilise tunnuse poolest erinev isendite rühm, millel pole aga omaette areaali.

Vorm on veelgi väiksemaid, tõenäoliselt mittepärilikke erinevusi omavate isendite rühm, mille sammuti puudub oma areaal, mis ei kasva ka mitte populatsioonidena, vaid üksikindiviidina.

Veel mõisteid

Perekond on taimesüstemaatika kategooria, mis asub sugukonna ja liigi vahel. Perekonna moodustavad rühm taimeliike, kellel on rida ühiseid omadusi. Perekonna eriliigid annavad omavahel tihti hübriidi

Sort saadakse inimese vahetul osalemisel. Konkreetsel liigil võib olla palju erinevaid sorte, mis omavahel erinevad, mitme tunnuse poolest. 

Sordirühm on sarnaste sortide kogum. Sordirühma võivad moodustad ristandid kellel mõlemad vanemad on teada. 

NT, nartsisside, tulpide, daaliate, jt. sordirühmad

Introduksioon, mis tähendab võõrliigi toomis alale, kus teda varem ei olnud. 

Introduksiooni saab jagada tahtlikuks ja tahtmatuks

• Tahtlik introduksioon toimub inimese soovil ja sageli eesmärgiga sissetoodud liike tarvitada
• Tahtmatu introduksioon on tegu, kui mingi liik on jõudnud kohta küll inimese abiga aga tema teadmatta.

Aklimatsioon on asustatud taime kohanemine uue kasvukoha kliimaga

Metsistumine on , kus kultuuris kasvava liigi isendid jäävad kasvama ja paljunema ka hoolduse katkedes. 

Naturaliseerimine on mõne kultuuriliigi tungimine looduslikku taimkattesse.

Kulturiseerimine on looduslike liikide kasutamine inimese poolt loodud haljastuses

Taime nimede kirjutamine.

Kuidas kirjutada taimede ladinakeelseid nimesid?

1. taime ladinakeelne nimi on kahesõnaline
2. esimene sõna (perekonnanimi) kirjutatakse suure tähega
3. teine sõna (liigi epiteet) kirjutatakse väikese tähega
4. suur täht (või mitu) liiginime järel tähistab esmakordselt seda taime kirjeldanud inimese nime
5. trükitud tekstis kirjutatakse liiginimi kaldkirjas (kursiivis)
6. käsikirjas tõmmatakse taimenimele laineline joon alla

NÄITEKS: Convallaria majalis L; Aster alpinus L.

Kuidas kirjutada taimede eestikeelseid nimesid?

1. trükitud tekstis kirjutatakse püstkirjas
2. läbiva väikese algustähega (isegi kui taime nimi sidaldab kohanime)
3. erandina kirjutatakse eestikeelse taimenime perekonnanimi suure algustähega, kui see tuleneb pärisnimest

NÄITEKS: sidrunmeliss, mehhiko päsmaslill, peruu füüsal, Thunbergi kurereha
 
Kuidas kirjutada sordi nimesid?

1. sordi nimi kirjutatakse ülakomade vahele või
2. tähistatakse lühendiga cv (cultivated variety)
3. sordinimes olevad sõnad kirjutatakse suure algustähega.

NÄITEKS: erekollane krookus 'Golden Yellow' või erekollane krookus cv Golden Yellow 

Kuidas kirjutada alamliigi nimesid?

1. alamliigi nimi koosneb kolmest sõnast (perenimest, liigi epiteedist ja alamliigile viitavast sõnast)
2. liigi nime ja alamliigile viitava nime vahele kirjutatakse lühend ssp või subsp (subspecies)

NÄITEKS: kompaktne nelk- Dianthus barbatus subsp. compactus või Dianthus barbatus ssp. compactus 
Kuidas kirja panna teisendit?

1. teisendit tähistatakse taime ladinakeelses nimes lühendiga var.

NÄITEKS: krookusliilia- Lilium bulbiferum var. croceum
 
Kuidas kirja panna vormi?

1. vormi tähistatakse taime ladinakeelses nimes lühendiga f.

NÄITEKS: Okami hosta- Hosta sieboldii f.okamii, suureõielise kuldkinga kollaseõieline vorm- Cypripedium macranthon f. luteum. 
 
Kuidas kirja panna hübriidi?

1. hübriidi nimi koosneb kahest sõnast (perenimest ja liigi epiteedist)
2. perenime ja liigi epiteedi vahele märgitakse ristike (x)

NÄITEKS: erekollane krookus- Crocus x luteus või hübriidpetuunia- Petunia x hybrida, mis on saadud Petunia axillaris x Petunia integrifolia

Lisaülesanne

Eestikeelne nimi - suureõieline lina 

Ladinakeelne nimi - Linum grandiflorum

Sort -`Rubrum`

Perekond- lina

Sugukond- linalised

Lina sorte on väga palju. Antud sort erineb teistest lina sortidest sellega, et on ilusate punaste 5cm õitega. Taim kasvab 60cm pikkuseks põõsastaimeks. Antud sort on üheaastane taim, mida saab  soovi korral paljundada seemnete abil. 

Kasutatud kirjandus.

https://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=13924

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=74

http://systemaatikaterminid.weebly.com/motildeisted.html

https://et.wikipedia.org/wiki/Lina_(perekond)